Читать реферат по всему другому: "Технологии Интернет /Эст./" Страница 2
- 1
- 2
- 3
- 4
- . . .
- последняя »
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimägi Valimi koostamine: Helje Proosa Küsitlustöö koordineerimine: Marge Vainre Andmesisestus: Marit Talivee Tabeltöötlus: Karin Laur Graafilised tööd: Garry Ingel Tõlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger Tõlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur
II TULEMUSED 2.1. Arvuti kasutamine üldse Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakümneid varem hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt väheste spetsialistide pärusmaa, kes suutsid nendega töötada, on muutunud tänaseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmärk on viia arvuti või see mis arvutist alles jääb igaühe koju ning võrdustada arvuti telefoni, raadio või teleriga. 2.1.1. Üleüldine kasutamine Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus personaalarvutit, kompuutrit.
Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekümnes.
Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%). Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kõige vähem 50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka üllatus, et erineva tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud õppurid (80%). Ise endale tööandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%. Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%.
Kõrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud üle poole (57%). Alla keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (üle 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see näitaja 1001-2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%). Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%. 2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda alljärgnevalt:
84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23% arvutit üldse kasutanutest) on küll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvuti üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi 27 tuhat (3% kõigist vastajatest, 7% arvutit üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nädala aega tagasi 198 tuhat (18% kõigist vastajatest, 55% arvutit üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase nädala jooksul Arvutit vähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud päevade arvule: 39 tuhat (4% kõigist vastajatest, 20% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit ühel päeval nädalas 49 tuhat (5% kõigist vastajatest, 25% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal päeval nädalas 62 tuhat (6% kõigist vastajatest, 31% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit viiel päeval nädalas 47 tuhat (4% kõigist vastajatest, 24% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel päeval nädalas 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat võib nimetada Eestis arvuti kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuue kuu jooksul), kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit viiel või enamal päeval nädalas;
Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad arvutit 1-4 päeval nädalas;
Vähese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit vähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas.
Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48% kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või iseendale tööandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta üle 2000 krooni. Joonisel on märgitud sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vähem, punasega. Sihtrühmade puhul, kus antud sihtrühma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba värvina..
Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.
Arvuti väikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam naisi ja mitte-eestlasi. Lähtudes vastustest küsimustele arvuti viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab keskmiselt päevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutuspäeval kokku üle kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni päevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nädala jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108 minutit). Keskmine päeval arvutit kasutav inimene töötab, kirjutab, mängib või teeb midagi muud arvutis 177 minutit päeva kohta.
Nende, kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni arvutit, hulgas on enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke. 2.1.4. Arvuti kasutuskoht Kõigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
54% kasutanud
- 1
- 2
- 3
- 4
- . . .
- последняя »
Похожие работы
Интересная статья: Быстрое написание курсовой работы

(Назад)
(Cкачать работу)