Читать реферат по неопределеному предмету: "Uni ja unenaod" Страница 1

(Назад) (Cкачать работу)

Psühholoogia kursusetöö

“Uni ja unenäod”

Õppejõud: professor J. Ennulo

Õpilane: Mark Maslov

ÕB - 11

Tallinn 1998

Eesmärgiks on avada kursusetöö unenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.

LOODUSRAHVASTE UNENÄOD

Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel läksid Kanadasse indiaanlasi (huroone) õigesse usku pöörama:

,,Unenägu on oraakel, mille poole kõik need rahvad pöörduvad ja mida nad kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sündmusi, K.assandra (Troojd. kuninga Priamose tütar, ennustaja), kes hoiatab neid õnnetuste eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nende haigustes...

Kui pealik räägib ühelt poolt ja unenägu teiselt poolt, siis võib pealik karjuda nii palju kui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk. Unenägu on sagedasti eesistujaks nende nõupidamistel. Kauplemist, kalapüüki ja küttimisf alustatakse harilikult unenäo loaga... Neil ei ole midagi nii kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mõne unenäo pärast. öieti öelda — see on huroonide peajumal."

Põhja-Ameerika irokeesi hõimurühma kuuluvate t š e r o k i i d e kohta on etnograafid märkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenäos juhtunud ussihammustuse puhul.

Suurjärvistu ümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tänini alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb nälgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ütleb prognoosi ning annab soovitusi.

Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile, nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.

,,Üks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes näinud sugulist vahekorda ühe tema tütrega. Pealik nõudis alamalt täie pruudi lunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse, mis seaduse järgi on võimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tütre hind."

Aafrikas o n a š a n t i rahvusel abieluinimestele ette nähtud karistus ka unes juhtunud abielurikkumise eest.

Etnograaf L. Sternberg kirjeldab üht Aafrika rändurit, kelle juurde tuli 150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nõudis kahjutasu orja tapmise eest. Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur oli tapnud tema orja.

Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tähendus-unenägusid kahte suurde liiki: tavalised tähendused ning teade, mille annab magajale surnu vaim või jumal.

Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:

,,Unenägudel enestel on maagide nõiatoimingutes erakordselt suur tähtsus, sest pärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe."

Polüneeslaste kohta on kirjutatud nii:

,,0ma kutselt olid oraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks Havai saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna järgi. Ei puudunud ka unenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."

Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis juhtus V sajandil e.Kr. sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused pole õiged.

,,Erinustajad hukatakse järgmisel viisil: vanker laotatakse hagu täis ja härjad rakendatakse ette; ennustajatel köidetakse jalad kinni, käed seotakse selja taha ning suud topitakse täis ja nad pannakse haokuhja sisse. Haod süüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkuma ning kihutatakse sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui tiisel ära põleb, saavad härjad põgenema ning pääsevad ainult põletustega. Siin kirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistel põhjustel ja nimetavad neid siis valeprohvetiteks.

Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kõik meessoost järglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."

Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.

Siberi šamaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud sölkuppide kohta järgmist: ,,Nägijat nimetatakse sölkuppidel ,,djutsilõ". Ta näeb prohvetlikke unenägusid. Ka tajüb ta ärkvel paragnostiliselt ümbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda šamaani haige juurde, teab šamaan juba seda. Kui ta koju jääb ja haiget vaatama tuleb, on tervistumislootust, kui aga šamaan enne kutsumist kodunt lahkub, pole paranemisloo-tust."

Ka üks k e t i šamaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko kirjutab:

,,Bangosele omistati võime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi pöörduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse nime."

Ennustati nii unenägude kui lõkke praksumise iseärasus-te järgi.

Kauaaegsed tavad on taassündide jälgimisel ka t u v a šamaanidel — böönidel. V. Djakonova kirjutab:

,,Pärast samaani surma ei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde taiga või mägede isand, muutes ta kajaks või millekski tühjaks. Sellesse perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasi vaid,, böön" (samanistlik anne). Erinevalt "sunusest" asub,, böön" pärast kandja surma kuskil lähedases maakohas. Mõnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul arvati, et ta on läinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.

Похожие работы